Ilmselt enamus istusid teist reedel hubases kodus või kontoris ja paljast pilguga õue vaatamisest hakkas juba külm!?
Keerasite ennast see järel veel soojema fliisteki sisse ja kiigutasite mugavas kiiktoolil jalga edasi?
Vastupidiselt teile, olin mina selleks päevaks ühe hõblukesega kokku leppinud pildistamise ja just seal mere ääres, kus oma mõtted suureks olin ammutanud!
Hommiku kella 7st käsin närviliselt toas ringi ja iga sekundi tagant vaatasin õue, et kas juba on torm, lumesadu vaibunud.
Hing ei jäänud rahule ja sõitsin mereäärde ilmale hinnangut andma, et kas ikka teha sessioon!
Olles mere ääres, tabas mind selline torm mis viis mu endapoolt pärjatud mõtted minema ja nägin vaeva, et tuule käes püsti püsiks.
Jääkamakate peale astudes liikusid need seda võrd, et oleksin võinud otseteed nendega Soome sõita.
Kõik see pöörane värk siiski ei taksitanud mind ! Mõtlesin vaid kust telliskive saada, mis hõblukese Hennale tasku panna???
Tegin kõne Hennale ja sain vastuse! Minu õnneks oli ta sama hull kui mina ja reedene torm kannab nüüdsest nime Henna-liis! 🙂