Portfoolio, uus sünd- Merilyn Saksing

Kuulutasime tagaotsitavaks naise, kes andis vabatahtlikult end ise üles!

Nii võib öelda, sest kõik läks nii kergelt. Ilmast ei hakka ma rääkima, sest tavaliselt räägitakse sellest siis kui midagi muud rääkida pole. Kuid nii palju tema kohta, et Ilm sakkis täiega, mitte midagi polnud nii nagu pidi :D! Aga nagu ikka eestlasele tunnustust toonud produkti tehakse kui “s…st saia” ja meie kringel sai õhtuks väärilise tunnustuse. Meie oleme vägi rahul.

Eriline tähelepanek meeskonnale, sest teada on, et üksi ei suuda isegi president riiki juhtida!

Tagaotsitav modell: Merilyn Saksing.

Make up: Caroliina Neerot.

Stilist/assistent: Minni Valdmees.

Lavastus fotod: Merike Kens.

Kleit: Perit Muuga.

 

 

 

de TOMASO fotosessioon Milanos moefotograaf Paolo Espositoga

 

 

 

 

Kõik siin ilmas on oma vahel seotud. Täna olen ma selles veendunud! Kui 2012.a kevadel Kristiine keskuse omanike poolt tuli tellimus,  kus oli vaja pildistada keskuses olevaid vailgusteid mis on Itaalia firma MARTINI LIHGT toodang. Ei osanud ma arvatagi, et selle tellimuse täitmine võtab selliseid pöördeid. Kui töö oli tehtud, sain kuid hiljem kutse sellega seoses Itaalias toimuvale juubeligaalale. Gaalal kohtusin paljude erinevate inimestega kes olid kogunenud üle maailma, Lätist, Leedust, Norrast, Rootsist, Venemaalt, Hispaaniast jne. Sellel korral kohtusin esimest korda ka Paolo Espositiga kes on moefotograaf Milanos. Tippfotograafiga jagus juttu maast ja ilmast ning olin ääretult meelitatud pakkumisest kui tehti ettepanek assisteerida de TOMASO kollektsioon Spring 2013 fotosessioonil.

Ei olnud üldse kindel, et sinna päriselt kunagi jõuan, sest Tom Valsbergi raamatut “Kuidas reisida ilma hirmuta” mul veel ei olnud 😉 . Ja täna võiksin ma selle raamatu ise kirjutada. Kuna sellel ajal  tahtmine oli niivõrd suur, et hirmu polnud aega tunda ja isegi mõte peas “kes ma omastarust üldse olen” ei vähendanud mul sinna minemise soovi.  Aasta vältel valmistusin ette kohtumiseks. Sinna minemise eesmärk oli saada kogemusi ja teada saada  päris täpselt kuidas suures ilmas asju aetaks.  Kui kätte jõudis aeg, lendasin “EI TEA ISEGI KUHU”, kohver kaenlas mille sees oli portfoolio ja mõni hilp. Kuidas kohale jõudsin ei tea päris täpselt, sest teatud olekus ei mäletata oma nimegi 🙂 (see on siis kui eufoorias ollakse). Õhtul kohale jõudes anti paberil täpne aadress kus Stuudios fotosessioon toimub koos kellaajaga ja hilineda ei tohtinud. Fotosessioon algas hommikul kell 7:30 ja mul ei olnud õrna aimu ka kus see stuudio asus. See oli hullem kui hetk saates AMERICA’S NEXT TOP MODEL. Ette ruttavalt võin öelda, et jäin hiljaks 10 minutit, sest olin seitse tiiru stuudiole peale teinud.

Mulle meeldis, et minusse suhtuti nagu teistesse, ei mingit järeleandmist. Sain asja kohase moraali ja see pani mind veel rohkem pingutama. Päeva esimene pool pildistati Itaalia bränd PARAH rannarõivaste kollektsiooni (mida mul pildistada ei lubatud) ja päeva teine pool de TOMASO Spring kollektsiooni (mille köögi poolt ka jäädvustasin). Kokkuvõtvalt on mul hea meel, et see teekond viis mind sinna ja kõige väärtuslikum selle juures on see, et mind oodatakse sinna tagasi.

 

 

 

 

 

 

Maapealne paradiis

PARADIIS enda ümber on lihtne tekkima, kui ta on juba Sinu sees.  Rõõmsameelne hing……….helded käed ja abivalmidus on sellele boonuseks kui täpike I tähel. Kõik ongi omal kohal! Täht tähe kõrval- nendest tekivad sõnad, jätkates saab sõnast lause ja nii muutuvadki laused storydeks. Juttudest saame emotsioone ja emotsioonikiirgusest  nakatad Sa tillukesi osi endast teistele, kes on Sinu ümber!

Katriinil ja Tarmol on oma lugu, mida jutustada ja need kaks TÄHTE nende elus on mitme täpiga! Öeldakse, et lapsed ehk  need täpid on kodu peeglid ja selle kodu peeglid on värvilised, vahel ka pilves, kuid enamjaolt rõõmsad ja kohe kindlasti täis tagasipõrkuvat kollast energiat !

 

Poolakt sessioon

 

Trash The Dress

Tunnustan üht ettevõtet kogu oma lugupidamisega kes ilma teenet ja teenistust pakkumata olid nõus meid vastu võtma nii ohtlikule ja reegleid kihavale territooriumile nagu seda oli Vääna Autolammutus. Ridamisi romulatega läbirääkimisi maha pidades oli ÜKS romula, kes ei visanud esimese 5 sekundiga negatiivset nooti telefoni vaid kohale sõites tutvustas reegleid läbi nalja ja sessiooni lõppedes andis veel kommigi! Autolammutus suletakse ametlikult 18.00 kuid noormehed ei paugutanud närviliselt soojenema pandud auto uksi maja ees kui kell oli 20 minutit üle 6e oli, vaid jalutasid pruudikleidis Vikale vastu ja küsisid :” Kuidas sessiooni kohaga rahule jäite, tuli ka häid pilte?” “……loodame, et tulete veel!”
No tõesti see päev ja koht jäävad kauaks ajaks mällu. Pruutkleidis pruta Vika naerusuu oli nii suur, et arvasin, et tollel on need kylmast krampis ja põsed lähevad katki  a plikal veri vuras nagu äsja kokku keeratud kontvurril!

Kadri kui Luik…..

….See oli pea aasta juba tagasi, kui kohtusin esimest korda Kadriga. Lisan liikuvate piltide taustamuusikaks loo, mis räägib Kadrist rohkem kui minu välja öeldud laused hiiresabast!

Inimesed on siia ilma sündinud põhjusega ja põhjus miks oled siia sündinud Sina Kadri on……………Sa muudad maailma paremaks!

Kadri on ääretult tolerantne, hea mõttekaaslane ehk tervikuna paljudele Naistele liikuvaabits!

Kes ei oska veel lugeda, siis oleks aeg õppida! Raamat “Julgus mõelda julgus öelda” räägib Kadrist värvilisemalt, kui minu fotod.

Kallis Kadri saadan Sulle mäe suuruse head energiat-parane palun ruttu!

Lõik Kadri blogist.

Imed ja imelised inimesed

Olen ikka öelnud, et see, kes unistada ei julge, ei saa  kunagi nautida ka oma unistuste elu. Mina olen lapsest saadik julgelt unistanud ja ka omajagu riskinud, ise samal ajal veendunult uskudes, et kõik läheb nii, nagu minema peab. Ma pole astunud suvalisse suhtesse, uskudes, et saan kord kogeda, mida tähendab kohtumine tõelise hingesugulasega, ma pole võtnud vastu palgatööd, uskudes, et löön kirjanikuna kord läbi ja ma olen paljudel hommikutel hõljunud peadpidi pilvedes ja mõelnud, et ükskord saan seda, teist ja kolmandat kogeda või omada – olgu see siis kohtumine mõne mind inspireerinud isikuga, mõni konkreetne automudel või mõni muu vahva elamus või kogemus.Eelmise aasta lõpus kirjutas mulle üks fotograaf, kes teatas, et sooviks mulle kinkida fotosessiooni. Tegelikult on neid fotograafe olnud lausa mitmeid. Edev nagu ma olen, siis muidugi see rõõmustas mind, aga olin veendunud, et ju see ikka jutuks jääbki. Üks fotograafidest veel ütles, et hetkel kiired ajad, võtab uuel aastal uuesti ühendust. “Nojah, ehk järgmiste jõulude ajal kuuleb midagi, kui hästi läheb,” mõtlesin mina.Uus aasta saabuski… Algas mingi tohutu vaimse stressiga ja ausalt öeldes tundus, et see aasta küll enesega midagi head kaasa ei too. Ka tuttavad kurtsid, et aastavahetusel keerati kas partneriga tülli, juhtus mõni õnnetus või suri mõni lähedane. Ka mina tundsin, et midagi on valesti ja läksin kolmeks  päevaks pagulusse. Lülitasin telefoni välja ja olin täiesti inimtühjas kohas, kus ainult linnud laulsid ja internetti võis unes näha. See oli nagu õnnistus. Mõte sai nii selgeks ja hing kergeks – aeg iseendale.

Tagasi tsivilisatsiooni naastes ootas mind närveldav kohtumine onkoloogiga ja ühesõnaga endiselt tundus, nagu aasta on hukule määratud. Nagu te teate, siis arstilt sain siiski positiivsed uudised. Särasin!

Siis saabus kiri sellelt samalt fotograafilt, Merikeselt, kes uuris, et kuidas mulle kuupäev sobib, et tal on kõik valmis ehk siis mind ootab fotosessioon Palmses koos mõisaproua kleitide, meigi ja soenguga. Isegi sefiirikorvid ja transpordi oli Merike organiseerinud. Milline naine ei unistaks sellisest võimalusest? Mina olen küll unistanud ! Lisaks sellele osutus Merike ise imeilusaks inimeseks nii seest kui väljast. Ta oli kõik organiseerinud, pluss kogu päev toimus tema kulul – ta lihtsalt soovis mulle sellist kingitust teha. Merikesega oli veel kaasas üliäge Maia, kes pika päeva vältel mind õues pildistades kinnaste ja šokolaadiga varustas, prožektorit hoidis, minu kleite sättis jne. Meil oli super meeskond ja see päev oli lihtsalt üliarmas ja tore! Aitäh! 

Siin jutt tervikuna

http://kathriin.blogspot.com/2013/01/imed-ja-imelised-inimesed.html

Väikeste tüdrukute suured unistused

Väike tüdruk mõtles kord kõva häälega oma onu trummide taga ……………Ema kuulis lapse mõtteid heatahtlikult pealt ja täitis lapse soovi synnipäevaks, kuid kahjuks onu trummid pidid kurvalt tuppa päikest ootama jääma!

Trummid lisasin mina lapsele läbi telefoni 🙂

DrumAttach feat Teele Viiraga sai veits müristatud!

Siin kohal tähh Hele-Riin Uib! 🙂

Pääsu…..

……tüdruk, kes käib oma rada!

http://www.youtube.com/watch?v=TO9Qa7MpAvw

Eda & Meelis

Esimene kohtumine Eda ja Meelisega jättis minu sisse sooja fiilingu. Ilmselt vedas mul jälle, sest rikastusin teatud veendumusega, et päris õnn ongi olemas.

Eda ja Meelisega kohtusime me täiesti juhuslikult, mis viis välja selleni, et kuu hiljem veetsime koos õdusa õhtupooliku kahe triibulise mini naerupalliga.

Pildistama me siiski ei sõitnud tolle tuletõrjeautoga, kuid nende valmidus sessiooniks oli täpselt nagu yhes korralikus päästekesuses!

 

 

 

 

 

 

Õie & Artur

Selles peres on Ema kui päike ja tänu sellele valgust nende kodus rohkem kui  õues.  See lause ytleb tugeva pere kohta kõik! Artur ja Õie on yks äraytlemata vahva paar.  Hirmus põnev oli jälgida nende koostööd!

Seik: Pisipoiss armastab Spiderman mehikest nagu iga teinegi ning nii võtsimegi selle teemana sisse. Selleks et kostüüm oleks õigustatud palusime mini Arturil emmet päästma minna. Niisiis ronis Õie kalju servale ja pisike spiderman pidi meile näitama mida lastekangelane  sellises olukorras teeb, kui kaunis naine hakkab kalju servalt kukkuma. Kõige nende pingutuste peale jooksis kohale Artur, kes võttis Ämblikmehe sylle ja tõstis ta “abi vajajale” lähemale  arvates, et laps ei saa liivaselt kaljuservast yles ronitud ning ta viidab ainult aega oma lollitamisega, sest Eesti mees tuli randa pildistama mitte mängima. Vabandust aga mina ei suutnud enam naeru tagasi hoida, sest see oli rohkem kui naljakas kuid samas väga ARMAS.  See hetk tõestas et pereisal oli  täis ylevaade olukorrast kyll ilma tekstita kuid tema jaoks selles olukorras põles lapse peakohal “issi aita mind” tuli. See kinnitas veel kord et peres on hea koostöö ning sõnu polegi igal hetkel isegi mitte isa ja poja vahel vaja.

Ja sellise energia paneb liikuma iga kodu PÄIKE!!